Kui inimene töötab ühes firmas, aga ise on teise firma juhatuse liige (nagu näiteks startupi või ajutiselt tegevuse peatanud väikefirma ainuomanik on juhatuse liige), siis läheb isiku palgalt maha maks nimega "töötuskindlustusmaks".
Tegemist on eksitavale nimele vaatamata siiski tulumaksu lisaga, sellepärast et töötuks jäämisel äriühingu juhatuse liige mitte mingit hüvitist ei saa. Isegi mitte siis, kui selle inimese palgalt on makstud mitmeid aastaid järjest töötuskindlustusmaksu.
Õiguskantsler on välja toonud, et see on põhiseaduse vastane. Kaks aastat on suudetud venitada ja nüüd läheb õiguskantsler riigikohtusse.
Sotsiaalministeerium arvab ainult seda, et:
"Sotsiaalministeeriumi kevadisel hinnangul lisanduks muudatuse tõttu
igakuiselt kuni 1800 töötut ja see läheks maksma 8-10 miljonit eurot
aastas."
Veidi taustalugu:
Kui seadus kehtestati, siis olid segased põhjendused. Tuli välja, et tegemist on suhteliselt imeliku seadusega Juhatuse liige ei pruugi juhitavast firmast sissetulekut saada, sest juhatuses olemine pole alati tasustatud tegevus, kuid ta ei tohi end töötuna arvele võtta - samas saab näiteks ettevõtte omanik dividenditulu teenida samal ajal kui on töötuna arvel.
Ettevõtjad kirjutasid kohe peale seaduse vastuvõtmist õiguskantslerile.
Õiguskantsler avaldas oma arvamuse asjast (pole seaduslik). Nüüd läheb juba teine aasta, et imelik seadus tagasi võtta. Samal ajal kui peamiselt alustavate väikefirmade omanikud, kes põhitöö kõrvalt üritavad oma elu parandada, jäävad vajalikust toetusest ilma ega saa ametlikult töötuks registreerida (st pole haigekassat, ei saa koolitusi, ei kajastu statistikas).
Samas muidugi riik säästab iga aasta 8-10 miljonit ning töötute statistika on igakuiselt 1800 töötu võrra ilusam. Win-win. Riigisektori ja valitsuse jaoks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar