Kuhu cash läheb?

Maksud ja aktsiisid tõusevad uuest aastast. See tähendab suurenenud rahavoogu riigieelarvesse.
Maavalitsused plaanitakse ära kaotada. See tähendab peagi oluliselt väiksemaid kulusid riigieelarves.

Kuhu kogu see raha läheb? Eriti 1. jaanuarist rakenduvate maksude ja aktsiiside eest saadav raha. Jah, tulumaksu vaba tulu tõstetakse kümne euro võrra, mis on naeruväärselt väike tõus. Jah, miinimumpalka tõstetakse 40 euro võrra (see ei saa ometi suur kulu olla, sest kui palju riigi palgal miinimumpalgaga inimesi üldse on?). Samas tuleb palju uusi makse kõikidele elanikele ning gaasiaktsiis tõstetakse arusaamatult kõrgeks.

Kui sa teenid alla 651 euro kuus, siis saad aasta lõpus, kui esitad taotluse, kokku terve aasta eest kuni 709 eurot tagasi. See jätab muidugi võimaluse, et madalapalgalised, kellel puudub juurdepääs internetiga arvutile või pole ID-kaarti, jätavad võimaluse kasutamata. Miks mitte kohe lubada tööandjatel vähem maksu maksta sellise inimese eest, kes saab alla 651 euro? See on järjekordne süsteem, mis võib potentsiaalselt kulusid kokku hoida. Hiljem on hea eelarve eesmärkide ületäitmisest rääkida.

Kindlasti ei lähe kogu see raha Linnahalli renoveerimiseks ja mõne väikelinna sotsiaalmaja ehitamiseks. Tegemist on väga suurte rahadega, mis iga inimese palgast riigieelarvesse lähevad. Kui te ei usu, siis küsige kasvõi oma tööandjalt kogu palgafondi suurust ja võrrelge seda oma netopalgaga. Seejärel arvutage kokku kogu raha, mida maksate aktsiideks, käibemaksuks ja muudeks maksudeks.

Seega ennustus järgmiseks aastaks - Keskerakonnast ja valitsusest hakkab hulgaliselt JOKK skeeme päevavalgele tulema, sest kogu selle rahaga on vaja midagi peale hakata ...

EAS jokkitas, aga nüüd analüüsib

Esiteks tahaks välja tuua 16. novembril kirjutatud arvamuse, milles Janek Mäggi kirjutab väga hästi:

"Ametnikud ei ütle ühtegi sõna ja kuna aetakse presidendi asja, siis on kõigil tunne, et tuleb selg sirgeks ajada ja vastu tulla. See on Eesti riigis vohav haigus. Endine peaminister Andrus Ansip ütles, et riik võttis vastu otsuse ja kedagi ei saa teist korda süüdi mõista ehk kõik ongi õige ja rahuneme nüüd maha. Kuid rahva õigustunde jaoks ei ole see õige. Lihtsalt sellepärast, et sa suutsid kõik juriidiliselt ära skeemitada, pole sul õigus öelda, et olge kõik nüüd vait ja ärge mölisege."

"EAS on täiesti selgelt selline koht, kust kõik proovivad kuidagi raha saada."


Teiseks on 27. detsembri lühike ja terav EPL-i repliik:

"Ka eelmisel nädalal, kui suure delegatsiooniga lagunevat Linnahalli külastati, žongleeris Palo sujuvalt arvudega, väites silmagi pilgutamata, et Eestisse jääb korraliku konverentsikeskuse puudumise tõttu tulemata 20 miljonit turisti ja "neil EAS-is" on tehtud ka analüüs, et Linnahall on ikka kõige parem paik keskuseks. Ainuüksi selles lauses oli kaks valet. 20 miljonit turisti aastas? Pärast selguski, et tegemist on siiski 20 000 tulemata jäänud turistiga. Ega null polegi number. Teiseks on Linnahalli kiitev analüüs pooleli, mitte valmis, nagu Palo väitis"

Kokkuvõttes skeemitati EAS-is reformierakonna ajal piisavalt palju, et sellest hiljem hulgaliselt artikleid ja arvamusi sündis. Nüüd "uue valitsuse" ajal kasutatakse EAS-i järjekordselt parteile sobilikult. Nüüd tehakse seal valitsuse otsuseid kiitvaid analüüse.

Huvitav kas peale Ärmaga jokkitamist on EAS piisavalt usutav analüüside allikas rahvale? Ministrile paistab see asutus väga hästi sobivat. Samas peab mainima, et ministrile sobiks vist ükskõik mis asutuse analüüs, kui ta isegi 20 miljonit ja 20 tuhat suudab segamini ajada ...

Miks nii kallis on me võrgutasu?

Niisiis on välja tulnud, et monopol Elektrilevi OÜ on võtnud täiega palju pappi ja seda kulutanud teadmata asjadeks ... kuigi peaks kulutama ainult võrguteenusega kaasnevate kulude peale.

Näiteks on järgnevad kulud langenud (ja selle arvelt Elektrilevi tulud tõusnud):
"Praeguseks on võrgukaod on vähenenud 4,5 protsendini, sellele on märkimisväärselt kaasa aidanud ka kaugloetavatele arvestitele üleminek.
Samuti mõjutab hinna langust kadude elektri hinna vähenemine, sest võrreldes eelnevate aastatega on elektri börsihind oluliselt langenud, teatas amet.
Kolmas põhjus, miks võrgutasu peab alanema, on langenud intressimäärad, mis on alus ettevõtja teenitava kasumi arvutamisel, märkis konkurentsiamet."

Kuna rikkumine on nii karm, siis ei tee konkurentsiamet mitte midagi. Mis siis et rikkumine on toimunud iga Eesti inimese suhtes, ega nüüd seda paari eurot igale inimesele ometi tagastama hakata.

Pigem lastakse veel kuu aega tulu teenida meie kõigi arvelt ning seejärel ehk suurenevad Elektrilevi kulud juba nii palju, et ei pea enam midagi tegema ...

Riigivara ei saagi niisama jagada?

Kui keegi tahab Eestisse oma raha eest tuulikut ehitada, siis kas riik peaks seda toetama või takistama? Kas peaks toetama riigifirmat või eraettevõtlust?

Tundub nagu arvaksid teatud ametnikud, et peaks ikkagi võimalikult palju takistama eraettevõtlust. Täpsemalt saab lugeda siit ja siit. Selliseid otsuseid tegevad ametnikud pole samas väga kursis (oma tööga?), mis seaduseruumis nad tegutsevad. Nimelt:

"Seoses valitsuse otsusega anda otsustuskorras ja ilma enampakkumiseta Tootsi Suursoo maa Eesti Energiale on kodumaiseid tuuletehnoloogia ettevõtteid koondav Tuuletehnoloogia Liit esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile."

Miks küll? Las eraettevõtted ehitavad ja arendavad oma raha eest tuulikuid, kui suudavad seda efektiivsemalt teha. Miks on vaja Eesti Energiale midagi kinkida? Kas tõesti on vaja eelnevalt tehtud ebasoodsad investeerimisotsused kinni maksta? Loogiline oleks ju lasta ehitada erafirmal, sest kui midagi peaks halvasti minema, siis saab hiljem ettevõtte varad soodushinnaga ära osta. Ehk et projekti arendamise äririsk võiks jääda erakapitali kanda.

Viimati kirjutasin teistest seadusemuudatustest, mis soosivad Eesti Energial erinevaid asju põletada ja jõudsin järeldusele, et riigifirmat on riigil vaja toetada, sest soovitakse sama palju (või isegi rohkem?) dividenditulu saada ning sellega eelarve tulusid suurendada.

Näiteks kas keegi on veel kurb, et ei saa osta telefoni paketti monopoli (Eesti Telekomi) käest? Mida vähem riik toetab suurt riigifirmat ja mida lihtsam on konkureerida Eesti turul, seda odavamaks lähevad hinnad tarbijale, sest erafirmad kipuvad efektiivsemalt majandama. Kuid paraku ei soosita efektiivsuse kasvu ja hinna alanemist riiklikul tasandil elektriturul. Selle asemel antakse aegunud tehnoloogiaga (põletame kivi?) riiklikule firmale seaduslikke eeliseid ja tasuta varasid. Kas sellepärast, et eelarve vajab ...

Kokkuvõttes läbikukkunud otsus mitmel tasandil. Riigivara tasuta kinkimine (maa andmine) riigifirmale:
* võib olla vastuolus Eesti seadustega (kohus uurib)
* võib olla vastuolus Euroopa Liidu seadustega (Euroopa Komisjon uurib)
* on kindlasti vastuolus terve mõistusega, mille järgi võiks Eestis erinevad energiafirmad samadel tingimustel konkureerida ja sellega tarbija jaoks hinda alandada (igaüks võiks ise uurida, kas tal on kõige odavam elektripakett)

Mis on 'motiveeriv töötasu'?

Kui suur ikkagi on Eestis täna see salapärane motiveeriv töötasu, mida näeme igal töökuulutusel? Allpool kirjutan ühest võimalusest see igal inimesel ise välja arvutada, kasutades näitena avalikult kättesaadavat infot.

Kui võtta arvestamise aluseks vastutusrikka ministri töö, kus pole vaja ei kõrgharidust ega oskust siseseisvalt otsuseid vastu võtta (võib konsulteerida oma pastori või igumeenjaga), samuti võib olla noorest põlvest saadud kriminaalkaristus (ikka juhtub), siis on normaalne küsida 18 päeva eest vähemalt 3391,01 eurot.

Tegemist ei ole terve kuu eest saadud palgaga. Selle rehkenduse, kui palju terve kuu eest raha peaks küsima, jätan igale lugejale pusimiseks. Kuid soovitan suurendada vastava koefitsendiga, kui lugejal peaks olema kõrgharidus, puuduma kriminaalkaristus või olema oskus ise midagi otsustada. Samuti võiks palk olla suurem, kui töö ei võimalda riiklike toetusi kehtestades oma tuttavaid ärimehi veidi rikkamaks teha.

Seega inimesed, küsige enda töö eest väärikat palka. Kui tööandja ei taha maksta, siis astuge vähemalt ametiühingusse ... või minge ajutiselt välismaale silmaringi laiendama.

Maksuvaled

Inimestega manipuleerimine valitsuse tasemel käib täiel hool. Eriti hea on muudatusi vastu võtta enne pühade hooaega, siis kui see eriti laia kõlapinda ei leia.

Kõigepealt tühistatakse eelnevalt kokku lepitud sotsiaalmaksu langus. See on küll seaduse vastane, sest eelnevalt loodi ettevõtjate tungival nõudmisel selline seadus, mis kohustab maksumuudatustest vähemalt kuus kuud ette teatama. Eelnevalt kokkulepitud maksude langetamise ärajätmine pole valitsuse arvates maksumuudatus, et sellest tuleks eraldi kuus kuud ette teatada.

Samaaegselt võetakse kiirustades vastu uue maksupaketi kobareelnõu - millega tõstetakse aktsiise kohe, jäetakse ära eelnevalt lubatud sotsiaalmaksu langus kohe, aga lubatakse kehtestada alles alates 2018. aastast uus tulumaksuvabastussüsteem. See viimane on tulumaksu langetamine, mis alles aasta hiljem kehtestatakse, see ongi see, millega kogu seda praegu toimuvat maksutõusu põhjendatakse.

Ja rahvas on rahul. Põhimõtteliselt tühistatakse ilma suurema kärata eelnevalt lubatud maksu langetamine, seda ja kõiki teisi kohe tõusvaid makse põhjendatakse tulumaksu langetamise vajadusega vaesematele. Kuid seda langetatakse alles aastal 2018.

Olge siis hoiatatud, et kui kavandatud tulumaksu langus peaks ära jääma, siis valitsus ei pea vajalikuks seda pikemalt ette teatada! See on täiesti normaalne, kui see langus tühistatakse paar nädalat enne jõustumist, sest "eelarves raha pole" või mingite muude põhjuste tõttu.

Igaüks võib mõelda ise, miks oli vaja seda maksumuudatuste paketti ruttu enne aasta lõppu vastu võtta, mitte rahulikult järgmise aasta jooksul arutada (vihje: eelarve vajab täitmist, sest see tühjeneb pidevalt teiselt poolt ohtrate JOKK skeemide abil) ...

Intervjuu Kaur Kenderiga

Vaadake intervjuud ja mõelge ise, kas inimene jätab hullu mulje või mitte. Minu arust ei jäta. Tekib küsimus, et miks inimene siis ikkagi vaimse tervise ekspertiisi saadeti?

Sisuliselt tahetakse teda väljamõeldud tegelase väga hirmsa väärkohtlemise ja mõrvamise eest vangi panna?! Enne seda solgutatakse teda aastaid kohtus. Ehk peaks hoopis kõik selle kohtu töötajad vaimse tervise ekspertiisi saatma?

Kas Eestis midagi paremat pole uurida? Näiteks võiks auväärne kohus tegeleda arvukate poliitikute poolt tehtavate JOKK skeemide uurimisega.

Või on seda protsessi vaja rahva tähelepanu hajutamiseks? Kui see kohtuprotsess läbi saab ja Kaur Kender tõesti süüdi mõistetakse, siis saab meie riik ja auväärne kohus väga palju tähelepanu ... ja seda mitte ainult kohalikul tasandil, vaid ka rahvusvahelises meedias!



EDIT: 
Samuti väga hea pikem arvamus sama teema kohta, millest toon siin ära osa kokkuvõttest:

"Seega praeguse karistusseadustiku paragrahvi 178 sõnastuse juures, kus keelamisväärseks loetakse fiktiivsed tekstid, riskib riik olukorraga, kus tegelikult võimendatakse nende tekstide levimist ja samal ajal luuakse tsensuuri pretsedente, mille loogika võib laieneda lastekaitselt teistele eneseväljenduse aladele.

Praegune seadus kannab endas 19. sajandi vaimu, kus usuti, et massikommunikatsiooni kontrollimine on riigile jõukohane ja pornograafia keelamine päästab rahva moraali."

Põletame rehve, põletame puitu, põletame raha?

Riigi omanduses oleval suurel energia ettevõttel on ikka raske kasumit mitte teenida. Vaja on ju riigile lisaks dividendidele ka hulgaliselt aktsiisitulu tuua.

Siinkohal tooks välja paar uudist, mis viimasel ajal silma jäid ning spekuleeriks tuleviku üle.

Esimene uudis räägib sellest, et hakati põletama rehve. See tõstab Iru elektrijaamas põletatava prügi kütteväärtust. Samuti lahendab kaks probleemi, esiteks aitab suure koguse rehviprügist likvideerida ning teiseks suurendab Eesti Energia kasumlikust.
Õhu kvaliteedi kohta ... selle kohta kinnitati artiklis, et: "Keskkonnakaitseluba on tähtajatu ning sellega kehtestatud rangete normide täitmist jälgib keskkonnaamet." Ehk et lubatakse tähtajatult seda teha, kuid ametnikud jälgivad tegevust ...

Teine uudis räägib Taastuvenergia Koja pahameelest, sest Narva põlevkivijaamades hakatakse põletama puitu madala kasuteguriga. Kas põlevkivi jaoks loodud jaamades on vaja puitu põletada, et näida rohelisem? Miks mitte reguleerida riiklikult nii, et puidu põletatakse jaamas, kus see on kõige efektiivsem? Tõenäoliselt on vastus jällegi kasumis. Eesti Energia peab olema kasumis, et maksta riigile dividende. Puiduga suurendatakse jaama kasutegurit ja sellega on EE-l odavam energiat toota.

Milles on probleem? Probleem peitub selles, et võitlus käib vastuvoolu. Eesti Energia peab olema kasumis, et tuleks tulu riigieelarvesse. Kasumi vähenemisel on probleem, sest riik peab hakkama kulusid kärpima. See tegevus ei meeldi poliitikutele.

Mis saab edaspidi? Tulevikus on veelgi raskem Eesti Energiat vana tehnoloogia peal kasumis hoida. Nimelt, kui vaatame, mis laias maailmas toimub, siis näeme, et päikesepaneelidest elektri tootmise hind kukub väga kiiresti ning on jõudnud juba odavamaks muutuda, kui tuuleenergiast elektri tootmine.

Mis sellest päikesepaneelist ikka, sest Eestis pole ju päikest? Asi pole mitte selles, et midagi hakatakse massiliselt kasutama, vaid piisab väikesest kogusest päikesest ja tuulest eraomanduses, et muuta Eesti Energia kasum olematuks. Nimelt kui mõnel (või mitmel) suuremal ettevõttel saab kõrini Eesti Energiale aktsiiside, ülekandetasude ning kasumi maksmisest, siis saab tänapäeval küllaltki odavalt enda õuele tuuliku või (kasvõi suveks) päikesepaneeli katusele paigaldada.

See tähendab, et ajagu ahju rehve, puitu metsast või ükskõik mida muud. Lõpuks tehnoloogia arenemisel ning taastuvenergia odavamaks muutmisel hakkavad rikkamad tarbijad ja eraisikud endale ise toomiseks vajalike seadmeid paigaldama. See aga tähendab probleemi Exceli tabelis ning selle vastu hakkab riik kõikide võimalike meetmetega võitlema, et säiliks riigifirma kasum ...

Riik venitab põhiseadusega vastuolus oleva seaduse tühistamisega

Kui inimene töötab ühes firmas, aga ise on teise firma juhatuse liige (nagu näiteks startupi või ajutiselt tegevuse peatanud väikefirma ainuomanik on juhatuse liige), siis läheb isiku palgalt maha maks nimega "töötuskindlustusmaks".

Tegemist on eksitavale nimele vaatamata siiski tulumaksu lisaga, sellepärast et töötuks jäämisel äriühingu juhatuse liige mitte mingit hüvitist ei saa. Isegi mitte siis, kui selle inimese palgalt on makstud mitmeid aastaid järjest töötuskindlustusmaksu.

Õiguskantsler on välja toonud, et see on põhiseaduse vastane. Kaks aastat on suudetud venitada ja nüüd läheb õiguskantsler riigikohtusse.

Sotsiaalministeerium arvab ainult seda, et:
"Sotsiaalministeeriumi kevadisel hinnangul lisanduks muudatuse tõttu igakuiselt kuni 1800 töötut ja see läheks maksma 8-10 miljonit eurot aastas."


Veidi taustalugu:

Kui seadus kehtestati, siis olid segased põhjendused. Tuli välja, et tegemist on suhteliselt imeliku seadusega Juhatuse liige ei pruugi juhitavast firmast sissetulekut saada, sest juhatuses olemine pole alati tasustatud tegevus, kuid ta ei tohi end töötuna arvele võtta - samas saab näiteks ettevõtte omanik dividenditulu teenida samal ajal kui on töötuna arvel.

Ettevõtjad kirjutasid kohe peale seaduse vastuvõtmist õiguskantslerile.

Õiguskantsler avaldas oma arvamuse asjast (pole seaduslik). Nüüd läheb juba teine aasta, et imelik seadus tagasi võtta. Samal ajal kui peamiselt alustavate väikefirmade omanikud, kes põhitöö kõrvalt üritavad oma elu parandada, jäävad vajalikust toetusest ilma ega saa ametlikult töötuks registreerida (st pole haigekassat, ei saa koolitusi, ei kajastu statistikas).

Samas muidugi riik säästab iga aasta 8-10 miljonit ning töötute statistika on igakuiselt 1800 töötu võrra ilusam. Win-win. Riigisektori ja valitsuse jaoks.

Huvitav arvamus EE projektide kohta

Postimees avaldas arvamusartikli, mille väited peaksid tõeks osutumisel kindlasti kõrgema positsiooniga Eesti Energia inimesi tööst ilma jätma.

Kuivõrd tegemist on Eestiga, siis pole mõtet seda oodates hinge kinni hoida, sest tõenäoliselt mitte keegi ei vastuta.

Nimelt väidetakse et Utah' projekti vastuvõtmisel oli teada, et:
"Vastuhääletamise põhjused olid: pole töötavat põlevkiviõli tehnoloogiat, pole teada, kas õnnestub saada vajalikud keskkonnaload ja USA valitsuse teada-tuntud põlevkivivastasus."

"Teisisõnu osteti kivi, mille töötlemise võimalikkust polnud kusagil katsetada."


Arvamuses räägitakse ka riigikontrolli EE auditist, millest tegin kokkuvõtte selles postituses. Lisatakse väga hea kokkuvõte Eesti riigifirmade kohta: "Esiteks painab firmasid poliitiline surve. Teiseks ei kanna vastutust peaaegu mitte keegi."

Riik eelistab kõrgema intressiga laenu madalama intressiga võlakirjadele

Kui ühes eelnevas postituses valitsuse plaani kohta müüa varasid arvasin, et selle asemel oleks targem investeerimise tarbeks madala intressiga laenu võtta või koguni võlakirju välja anda, just selleks et oleks paremini jälgitav, mida rahaga tegema hakatakse.

Siis nüüd selgus valitsuse plaan lisaks varade müügile veel laenu juurde võtta. Põhjus olevat see, et oleks puhver, juhul kui eelarvest ei suudeta (vaatamata mitmele maksutõusule) leida omaosalust Euroopa rahastusega projektide tarbeks.

Selle kiire blogipostituse mõte on hoopis juhtida tähelepanu asjaolule, et laenu intress tuleb kindlasti kallim, kui riigi enda võlakirjade intress. Nimelt võetakse laenu EIB-lt, kes omakorda annab välja võlakirju börsidele. Intressiga kaetakse EIB tegevuskulud, ehk nad ei anna kindlasti odavamalt laenu, kui on võimalik võlakirjaturgudelt saada.

Miks me maksame Euroopa Investeerimispanga tegevuskulud kinni? Miks Eesti ei arenda kohalikke finantsturge ega anna riiklike võlakirju välja - eriti praguses keskkonnas, kus intressid on ajalooliselt kõige madalamal tasemel ning keskpangad ostavad valitsuse võlakirju kokku?

Mõned võivad väita, et riikliku võlakirjaturu väljaarendamine on kulukas. Jah, aga see on ühekordne kulu, mis jääb riiki. Lisaks võimaldaks Eesti riiklike võlakirjade väljaandmine kõik eelnevalt võetud võlakohustused oluliselt odavamalt refinantseerida. Eesti on euroala üks väiksemate võlakohustustega riik, meie võlakirjade vastu tunneksid huvi lisaks keskpankadele pensionifondid, investeerimispangad ja paljud muud asutused. Kui nii palju suuri asutusi hakkaks neid võlakirju ostma, siis intress kujuneks väga väga madalaks (tänasel päeval on aktuaalsed paljudes riikides kauplevad negatiivse intressiga võlakirjad).

Pakun, et valitsus pole huvitatud selle võimaluse kasutamisest, sest selleks on vaja rohkem vaeva näha ning lihtsam on laenu võtta olemasolevat lepingut pikendades ning maksta rohkem.

Eesti Energia auditi naljakad järeldused

Täna vahendas ERR riigikontrolöri Alar Karise järeldusi:
 "Karise arvates on praegu veel vara öelda, kas Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide näol on tegemist olnud õnnestumise või ebaõnnestumisega, sest projektide plaane pole veel realiseeritud."

Seega kohe hakatakse projekte realiseerima ja saab öelda - kas need on õnnestunud või mitte? Vale. Tegelikult on hoopis nii:
 "Põlevkiviõli tootmise ja töötlemise projektide esialgseid plaane pole seni ellu viidud, sest põlevkiviõli hind, mis sõltub naftahinnast, on langenud ning Jordaania ja Utah’ põlevkivi töötlemine on osutunud plaanitust keerukamaks ja kallimaks."

Seega projekte pole võimalik hinnata, sest nad pole veel realiseeritud. Samas pole neid seni realiseeritud, sest põlevkiviõli (ja nafta) hind on langenud. Teiste sõnadega, audit ei julge välja öelda, et tänase hinna juures on tegemist ebaõnnestumisega?

Kui nafta (ja põlevkiviõli) hind tulevikus tõuseb, siis võib projekt veel õnnestuda. Siiski peaks investeeringute hindamisel lähtuma konservatiivsematest eeldustest - praegune olukord kestab edasi (hind on sama) või halveneb mõnevõrra (langus hinnas).

Audit toob välja ka selle, kuidas Eesti Energia on ebasoodsaks muutunud olukorras tegutsemist põhjendanud:
"Auditis analüüsitud projektidest on kõige kaugemale jõudnud Jordaaniasse elektrijaama rajamise projekt, mis on jõudnud ehituseelsesse etappi.
Selles projektis on Eesti Energia vähendanud osalust 65%-ni ning toimuvad läbirääkimised selle üle, et vähendada osalust 10%-ni.
Kuigi aastatel 2016–2019 on Eesti Energial plaanis Jordaania elektrijaama ehitusse investeerida mitukümmend miljonit eurot, katab osaluse müük Eesti Energia hinnangul enamiku investeeringust ning tagab projekti soovitud kapitalitootluse."

Oot-oot, mida on siin valesti. Selline esitus jätab mulje, et justkui suurema osa osaluse müümise järel jääb tootlus samaks ("soovitud kapitalitootlus"), aga see pole nii. Esialgu investeeriti suur summa (raportist saab välja lugeda, et omandati 76%-line osalus) ja oodati sellelt investeeringult kindlat tootlust (samast raportist selgub, et oodatav tulumäär oli 15%). Seejärel vähendati investeeringu mahtu (65%-ni) müües osalust ning edaspidi müüakse veelgi rohkem osalust (10%-ni).

Kui sul on 10% osalust, siis saad projekti õnnestumisel siiski ainult 10% kasumist. Kui suurt tulumäära oodatakse 10%-lise osaluse pealt, see on ärisaladus. Seega jääb õhku küsimus, kui suur on soovitud kapitalitootlus. Samuti ei tooda esialgses raportis välja, mis summa saadi osaluse müügist.

Toodud on küll arenduskulud (4,3 miljonit) ja kahjumisse kantud õliprojektiga seotud laenud (11 miljonit), kuid pole näiteks kirjutatud kui suur on maksimaalne lisakulu projektiga seotud garantiide käikuminemisel:
"Eesti Energia on teinud põhimõttelise otsuse garanteerida projekti lepingutest tulenevaid võimalikke trahvikohustusi, elektrijaama ehituse võimalikku lisakulu ning pangalaenu tagasimakseid oma osaluse ulatuses ehk [Ärisaladus] ulatuses. Kui garantiid peaksid käiku minema, siis [Ärisaladus] on maksimaalne võimalik lisakulu Eesti Energiale."

Seega võib oodata veel vähemalt ~5 miljoni suurust lisakulu ainuüksi Jordaania projekti raames?
Õnneks on Eesti Energial väga stabiilne tuluallikas, millega kõik need kulud katta ...

Nafta hinna (tõusust) sõltub maailmas nii mõnigi teine ariprojekt

Eesti jäi graafiku peal silma

Lugesin siis investeerimisguru Bill Grossi analüüsi sellest, kuidas plaanitakse maailmas riigivõlgade probleeme lahendada. Sissejuhatuses väidab ta, et on raske nimetada USA-d vabaks maaks ("Land of the Free"), kui nende vangis istuvate inimeste arv on maailma suurim.

Kõrvale toodi välja selline OECD graafik:

Avastame Eesti Türgi ja Mehhiko vahelt. Türgi on see riik, kus kohalik diktaator hetkel opositsiooni vangi paneb ja Mehhikos on narkokartellide pidu. Põhjamaised riigid, kelle poole püüdleme, on paremal pool graafikut (see tähendab, et nendes riikides on oluliselt vähem vange 100 tuhande elaniku kohta). Meil on vangide arv kõrgem (OECD) keskmisest.

Vaata kodanik, see meil siin ei ole politseiriik, sest juriidiliselt on kõik korrektne!

Kes juhib Eesti maaelu?

Delfi kajastab intervjuud, kust tuleb välja, et uus maaelu minister konsulteerib tähtsate otsuste vastuvõtmisel kloostriga.

"Veel üks asi — kõik ettevõtmised, millele olen kloostrilt õnnistust palunud, on siiani õnnestunud. Ka need, mis on algul uskumatuna tundunud, kasvõi see kitsefarm. Ka siis, kui mulle tehti ettepanek saada ministriks, helistasin iguumenja Filaretale ja tema ütles, et sa saad hakkama, usu sellesse! See andis mulle väga palju kindlust."

Loodame siis, et kiriku ja riigi lahusus on tagatud. Kui nüüd vaadata ministeeriumi (tava-)ametnike värbamiseks loodud töökuulutusi, kus on lisaks kõrgharidusele nõutud ka oskus iseseisvalt töötada ja iseseisvalt otsuseid vastu võtta! 

Õnneks pole minister meil tavaametnik, et ta peaks kõiki neid oma alluvatele seatud nõudeid täitma. Tekib küsimus, milline iguumenja parasjagu otsuseid mõjutab (lisaks viiele nõunikule)? Kas maaelu mõjutamiseks tuleb nüüd kirju Filaretale saata?




Edit: Ärge siis ülevaltoodud intervjuu vastuseid väga tõsiselt ka võtke (see on puhas poliithuumor ju). Juba selgus, et Repinski valetas kindlustusfirmale maksete tegemise kohta.