Limonaadimaks ei ole seotud inimeste tervisega

Sotsiaalaministeeriumi blogis põhjendatakse suhkrumaksu kehtestamist suhkrujookide halva mõjuga tervisele. Kõik on õige, kuid jäetakse mainimata, et juba praegu maksab tarbija viiendiku suhkrujoogi maksumusest käibemaksu näol riigile. Lisaks on paar palju efektiivsemat viisi, mis aitavad rahva tervist edendada, mida kirjeldan allpool.

Tegelikult tahan selle postitusega väita, et valitsust ei huvita absoluutselt inimeste tervis. Maks kehtestatakse peamiselt riigieelarve täitmise nimel. Selleks valiti selline tootegrupp kus on raske kritiseerida seda tegevust, sest kõik ju teavad, et magusad joogid on halvad. Tegelikult testitakse inimeste valmisolekut maksta üle ühe viiendiku toote hinnast valitsusele.

Mis oleks siis paremad võimalused tervislikku toitumist soodustada? Esimese asjana pakuksin maksu alandamist (jah, mõte mingi maksu alandamisest võib nii mõnegi valitsuse liikme toolilt kukutada) teatud valdkondades. Tervislikuma eluviisi edendamiseks võiks väga edukalt alandada trennide ja tervisliku toidu käibemaksu.

Kust tuleb raha, kui vabastada näiteks trennid ja teatud toidud (kasvõi näiteks töötlemata puu- ja juurviljad) käibemaksust? Tegemist oleks sellisel juhul pikaajalise projektiga, mis peegelduks aastaid hiljem tervislikuma elanikkonna näol. Inimesed oleksid vähem haiged (väiksemad ravikulud) ja töötaksid selle võrra rohkem (terved inimesed käivad rohkem tööl, tarbivad rohkem ja maksavad selle võrra rohkem maksu).

Miks sellised ideed meil kunagi läbi ei lähe? Sest valitsusel on vaja lühiajaliselt (ehk väga ruttu) raha eelarve aukude lappimiseks (või koguni jokkitamiseks?) ja pikaajalisest mõtlemisest on asi kaugel. Kokkuhoid tervema elanikkonna näol oleks väga suur, samuti aitaks väiksem käibemaks teatud toiduainete pealt vaesemaid inimesi (nagu on näiteks Saksamaal) ning see aitaks hinnatundlike perekondade tarbimist suunata. Kaks kärbest ühe hoobiga.

ERR levitab USA võltsuudiseid

Täna vaatasin imestusega, kuidas ERR avaldas Washington Posti loo lühikese refereeringu pealkirjaga: "Raport: Vene kampaania aitas levitada võltsuudiseid USA valimiste eel". Loomulikult ei olnud ERR-i uudises algviidet Washington Posti artiklile ning kuna see artikkel oli paras jama, siis ei hakka mina sellele linkima, vaid kirjeldan hoopis alljärgnevalt miks meie rahvusringhääling ei tohiks sellist asja levitada.

Kas ERR jõudis ikka enne selle loo refereerimist välja selgitada raporti koostajate tausta ning veenduda nende anonüümsete isikute kompetentsis?

"Raporti koostas parteiülene uurijate rühm PropOrNot, mis nimetab end "murelikeks Ameerika kodanikeks", kellel on kompetentsi arvutiteaduse, riikliku julgeoleku ja avaliku poliitika alal. Uurijate sõnul selgitasid nad välja postituste päritolu ja kaardistasid sidemed kontode vahel, mis sarnaseid läkitusi edastasid." 

Kahtlen positajate kompetentsuses ja erapooletuses. Kõnealuse rühma avaldatud veebilehtede nimekirjast on näiteks teada tuntud wikileaks.org ja wikileaks.com.

Ekraanitõmmis PropOrNot veebilehelt

Wikileaks on tekitanud USA valitsusele suuri probleeme, sest on avaldanud väga palju dokumente, millest tulevad välja mitmed USA-le ebamugavust tekitavad faktid. Näiteks teame tänu Wikileaksile, kuidas USA on hoidnud Guantanamo vangilaagris üle 150 süütu tavainimese, nende hulgas nii noori, kui vanu. Guantanamo lekete kirjeldamisel on erinevate riikide ajakirjandus pööranud tähelepanu USA ebaõiglasele ja julmale käitumisele, samal ajal kui USA meedia on nendele aspektidele oluliselt vähem keskendunud. Wikileaks on samuti öelnud, et kuigi erinevate lekete sisu on väga tähtis, siis vähemalt sama tähtis on jälgida erinevate meediaväljaannete reaktsiooni nendele.

Mis toob järgmise huvitava teema juurde. Juba 1975 aastal tunnistas CIA, et nad mõjutavad USA meediaväljaandeid. Sealset süsteemi võib võrrelda Nõukogude Liiduga. Kuigi USA-s oli ja on palju leebem riigipoolne lähenemine, kui meil kunagi oli, siis peaks ikkagi väga kriitiliselt vaatama sealse peavoolumeedia artikleid. Eriti neid, mis kirjeldavad saite nagu Wikileaks kui Vene kampaania võltsuudiseid.

Nimekirjas on teisigi blogijaid, kes on väga vihaseks saanud nende blogi lisamise üle võltsuudiste nimekirja (seal videos on ka head näited USA peavoolumeedia valede kohta). Seekordne peavoolumeedia uudiste laine on keskendunud Vene propaganda kaardile rõhumisele, eelmine väga sarnane laine keskendus võltsuudistele üldiselt ja nende eemaldamisest Facebookist ja Googlist. 

USA enda kodaniku blogi libertyblitzkrieg.com sattus nimekirja, kuigi blogi ainuomanik ja autor väidab Zerohedge-ile (samuti nimekirjas) antud interjuus, et tal pole töötajaid ega eelarvet oma blogi pidamiseks ning kindlasti pole ta Venemaad soosivaid uudiseid avaldanud. Kuivõrd tegemist on USA valitsuse kriitilise blogiga ning suurte meediakanalite väikese konkurendiga, siis loomulikult on USA peavoolumeedia huvitatud selle laimamisest.

Kokkuvõtteks võiks Eesti meedia ja eriti ERR võtta 15 sekundit (vähemalt), et tutvuda nimekirjaga ja keegi võiks natuke mõelda, enne kui avaldab kiiresti tõlgitud refereeringu artiklist, mis puudutab peamiselt USA propagandamaigulist peavoolumeedia uudist.

Edit: Washington Post lisas oma uudise ette küllaltki pika toimetaja märkuse, milles tunnistatakse, et nad ei ole nimetatud allikat (PropOrNot) ega nimekirjas olevaid üksikuid veebilehti kontrollinud. Sisuliselt on tegu disclaimer-iga, et nemad ei vastuta mitte millegi eest.

Kuna Eesti Rahvusringhäälingut ei ähvarda kohtusse kaebamine mõne väiksema USA meediaväljaande või blogi poolt, siis võib uudist originaalkujul internetist leida veel pikka aega. Ühtlasi aitab see hirmu külvata "keeruliste" vene häkkerite kohta.

Lisaks saab Washington Posti ülestunnistuse kohta lugeda siit ja siit.

Mahe JOKK

Täna selgus, et uus minister võis harrastada JOKK skeeme juba enne kui ta ministriks kandideerima hakkas.

Nimelt väidab Ekspress/Delfi, et maaeluministriks saav Repinski müüb kitsejuustu, mis on imporditud küll Hollandist, aga seda müüakse Eesti mahetootele viitava nime all.

Huvitavaid kohti on veelgi. Talu olevat saanud PRIA-lt korraliku toetuse, kuid kitsesid paistis ajakirjanikule vähem, kui neid seal olema peaks.

Repinski väidab, et tegemist on valega ja talu maine kahjustamisega. Ekspress tegi artiklis faktivigu, seega on tõde ilmselt kusagil vahepeal. Tõeks osutudes oleks tegemist JOKK skeemiga, sest Euroopa Liit pole küll kehtestanud seadust, mis sunniks kõikide toiduainete peale päritolumaad märkima, kuid isegi ERR julgeb oma artiklis välja kirjutada, et: "samavõrd eksitav on näidata ka töötlemise-pakendamise riiki päritolumaana, kui tooraine ise mujalt tuleb."

Igal juhul on see jama Ratase närviliseks teinud. Ta ootab selgitusi ja tõestusi, et kõik on korras.

Ootame meiegi veenvat tõestust, et uus minister ei tegele (veel) JOKK skeemidega. Isegi mitte kergelt ega mahedalt. Sest kui ta peaks juba praegu jokkitama, siis mis veel hiljem saama hakkab?



Edit: Repinski tunnistas, et ""Parim mahetootja 2014" logo pakenditel ei ole eksitav." Sellega võib antud episoodi julgelt JOKK skeemiks liigitada. Lisaks väljendavad juba teised poliitikud muret uute ministrite pädevuse üle.

Miks müüakse riigi varasid?

Üks huvitav põhjus, miks uue koalitsioonileppega soovitakse müüa riigiettevõtete aktsiaid, võib seisneda selles, et uuel valitsusel on kiiresti küllaltki palju raha vaja.

Nimelt kui tegemist oleks klassikalises mõttes investeerimisega (raha paigutamine kuskile, kust see hiljem tulu toob), siis võiks riik välja anda võlakirju. Praegu on riiklike võlakirjade intressid väga madalatel tasemetel. Näiteks Saksamaa maksab 30 aastase võlakirja eest alla ühe protsendi aastas. Seega oleks võimalik näiteks 30 aastase investeeringu rahastamiseks anda välja võlakiri, maksta kokkulepitut (hetkel väga madalat) intressi kuni tähtaja lõpuni ning 30. aasta pärast tagastada põhiosa investorile.

Kust see raha peaks tulema, et isegi seda madalat võlakirjade intressi maksta? No näiteks võiks selleks kasutada aktsiatest laekuvaid dividende (kui riik neid praegu maha ei plaaniks müüa).

Kust tuleb see raha, et võlakirja põhiosa tagasi maksta? Probleem seisnebki selles, et 30 aasta pärast seda raha enam ei oleks, sest seda ei kasutataks praegu investeerimiseks, vaid hoopis dotatsioonideks (erakondade populaarsuse tõstmiseks) ja kõrvale kantimiseks (JOKK skeemide kaudu).

Seega, kui ei suudeta laenu võtta ja selle rahaga vastutustundlikult ümber käia, siis ei suudeta ka aktsiate müügist saadud rahaga midagi head teha. Lisaks saab riik tulevikus vähem tulu, sest saab müüdud osa võrra vähem dividende.

Kokkuvõttes on kolm varianti:

A - Antakse välja võlakirjad. Raha peab tagasi maksma, seega on vastutus suur ja kulutamine/kõrvale kantimine raskem. Raha otstarbekat kasutamist jälgitakse avalikult, sest see tuleb tagastada. Intresside tasumiseks saab kasutada aktsiatest laekuvaid dividende. Põhiosa tagastamiseks saab hiljem kasutada maksurahasid, anda välja uued võlakirjad või äärmisel juhul siis näiteks 30 aasta pärast aktsiad maha müüa.

B - Müüakse maha aktsiad (tulutoov vara). Müügist laekunud raha saab eelarve ridade vahele ära peita ja suunata sinna kuhu vaja. Raskem aja möödudes teada saada, mis selle rahaga tehti ehk kas investeering oli mõttekas. Puudub vajadus hiljem tagasi maksta ja kellelegi aru anda, kui investeering kukub läbi ja raha raisatakse lihtsalt ära igapäevasteks kulutusteks. Kui riigil on hiljem uuesti raha vaja, siis enam neid ettevõtete aktsiaid teist korda müüa ei saa.

C - Praegune olukord jätkub. Riik saab dividenditulu edasi. Tulud ei vähene, seega pole hiljem vaja otsida uusi tuluallikaid (jälle makse tõsta?). Riik ei saa raha selleks, et investeerida .... elamumajandusesse, infrastruktuuri ja kaitsesse.

Esmapilgul eelistaksin variante A ja C, kuid enne ootaks huviga investeeringute detailsemat kirjeldust.

Igal juhul võib öelda, et peenhäälestuse aeg on läbi. Nüüd alles hakkab häälestamine pihta!

Vähendaks õige kesklinna parkimistasusid propaganda arvelt

Kuna head ettepanekud ei jää just kuigi kauaks meie juhtivate lehtede esikülgedele, siis tuleb dokumenteerimise eesmärgil lühidalt siia kirjutada.

Pealinn kulutab propagandaks 6 miljonit eurot ning selle kohese lõpetamise asemel pakutakse välja see summa vähendada.

Näiteks sellised mõistlikud ettepanekud nagu peamiselt küttematerjaliks kasutatava Stolitsa tasuta levitamise lõpetamine Tallinnast väljapoole tooks tervelt 250 tuhat säästu (kuigi veelgi mõistlikum oleks linna põhitegevusega mitteseotud tegevuste rahastamise kohene lõpetamine).

Võimalusel soovitan kõikidel vältida tasulist parkimist Tallinna kesklinnas, sest parkimistasud on ainult sellepärast nii kõrged, et on vaja rohkem raha propaganda jaoks. Kasutage parem rohkem ühistransporti, mida linn oma elanikele täielikult kinni maksab. Kulude suurenemine võiks aidata vähendada propagandale kuluvat raha.

Lisaks, mida rohkem linna ühistransporti koormata, seda kiiremini saab see sotsialismi pidu ükskord läbi (kui linn ei jõua ühel hetkel enam ühistransporti täielikult doteerida).

Maksud tõusevad ruttu, aga langetamine on vaevaline

Selgub, et enne igasuguseid revolutsioonilisi maksuotsuseid tuleb siiski kuus kuud ette teatada. Seega sõltumata sellest, mis maksu tõusu keegi pooldab, ei saa seda siiski teha üleöö nagu on varasemalt kombeks olnud.

Juba neljapäeval "[...] on Riigikogus esimesel lugemisel Keskerakonna poolt algatatud eelnõu, millega soovitakse tunnistada kehtetuks sotsiaalmaksu määra langetamine 33 protsendilt 32,5 protsendile alates 2017. aastast ja 32 protsendile alates 2018. aastast[...]"

Nii et eelnevalt otsustatud maksulangetus, millega on hulgaliselt poliitilisi punkte võidetud võidakse nüüd kaks kuud enne vastuvõtmist niisama ära jätta? Siin on täiesti aktuaalne õigustatud ootuse rikkumine.

Miks seda nii kiiresti on vaja teha? Kas raha sai järsku otsa või ei olnud kellelgi meeles, et maksulangetus tuleb? Miks arutatakse poliitilistes ringkondades üleüldse erinevate maksutõusude üle ega räägita mille jaoks seda raha vaja on? ...

Mõistliku aja defineerimiseks ootame tegusid

Peagi (mõistliku aja jooksul?) saame teada, mida mõtlevad riikliku asutuse töötajad, kui nad ütlevad sõnad 'mõistlik aeg'.

Nimelt jõudis nüüd meediasse, et Savisaar peab maksma linnale oma propagandakulud tagasi 'mõistliku aja jooksul'.

Meenutame siinkohal, et eelnevaid poliitilisi uudiseid jälgides jõudsime arusaamisele, et mõistlik kulu on piiramatu. Seega ootame põnevusega, kui pikaks osutub 'mõistlik aeg', et just seda perioodi edaspidi poliitilistes aruteludes kasutada.

Peame meeles, kui Tallinnas poliitreklaame näeme

Täna otsustati lõpuks (lõplikult?), et Savipäts peab raha tagasi kandma. Täpsemalt 116 642 eurot ja 89 senti.

Seejuures on oluline edaspidiseks endale ära märkida asjaolu, et:

"Keelatud annetus on ka see, kui kohalik omavalitsus ehk juriidiline isik tasub reklaamide eest, mille eesmärgiks oli erakonna liikme reklaamimine avalikus kohas mõjustamaks valijaid, mitte aga avalike huvide edendamine ega avalike ülesannete täitmine. Seeläbi saab erakonna liige juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve. Erakonna liige aga ei tohi juriidiliselt isikult vastu võtta rahaliselt hinnatavat hüve."

Seega, kui vahetult enne valimisi näed Tallinnas poliitreklaami, siis kindlasti uuri järgi, kes selle eest on maksnud. Tegemist võib olla seaduse  rikkumisega!

Keskvõlakonna paradoks

Uudistes selgub, et Tallinna linnavalitsus (mis on tihedalt seotud Keskerakonnaga) on niivõrd vaene, et ei jõua sügava puudega inimesele ja tema hooldajale normaalse korteri eraldada. Andes seejuures kahele inimesele, kellest üks on sügava puudega, väikese ühetoalise korteri kasutamiseks.

Samal ajal kirjutatakse Keskerakonna suurtest tasudest esimehele.

Paradoks tekib siin selles, et kui erakonda suudetakse nii edukalt majandada, et esimehele kulutatakse üle 20 tuhande kuus, siis miks ei suuda samad inimesed Eesti suurimat linna niimoodi majandada, et invaliidile ja hooldajale oleks võimalik enne elamine leida, kui nad tänavale tõstetakse?