Ärma JOKK 3

Jaanuari kuu viimasel päeval jõudsid veel päris mitu inimest vihastada ja kommenteerida Delfi lehe uudist, millest selgub EAS-i otsus Ärma talu tagasinõue katta oma ... khm, khm ... maksumaksja raha eest. Kõige huvitavamat osa sellest teemast pole aga uudises käsitletud.

Nimelt mainitakse küll põgusalt seost Evelin Ilvesega:

"Seoses OÜ Ermamaa tollase osaniku ja juhatuse liikme Evelin Ilvese abikaasa Eesti Vabariigi presidendiks saamisega peatati 2007. aastal EASi juhatuse otsusega projekti sihipärase kasutamise kohustus kuni presidendi ametiaja lõpuni."

Kuigi juba see lause paneb kukalt kratsima. Kas meie riigis makse, toetusi või laene tagastades võib minna raha andnud asutuse juurde ja öelda, et vabandage minu abikaasa on nüüd niivõrd tähtsal kohal ... ma ei soovi asjaga edasi tegeleda ega raha tagasi maksta? Tegelikult peaks asi olema täiesti selge, abikaasa tõttu ei saa äriplaani teostada, tagasta palun kogu raha.

Siiski tagasi asja juurde. Kui me sisestame otsingusse Evelin Ilvese nime, siis leiame kerge vaevaga tema wikipedia lehe, kus on selgelt kirjas üks väga huvitav fakt. Nimelt töötas Evelin EAS-is. See tähendab, et ta teadis juba eelnevalt neid inimesi, kes EAS-is asju ajavad. Samuti tundis ta suure tõenäosusega toetuste küsimise protseduure ning oli teadlik toetuse väljamaksmise ja tagasimaksmise korrast. Seda meedia hetkel ei kajasta.

Mida teeb EAS ülimalt halvasti välja kukkunud kujunenud olukorra heastamiseks?

„Konsulteerisime EASi nõukogu ja mitmete ekspertidega, et jõuda parima lahenduseni. Meil on kahju kujunenud olukorra pärast, kuid oleme sellest õppinud ja tegime nüüd õiguslikult korrektse ja lõpliku otsuse," ütles EASi juhatuse esimees Sille Talvet-Unt.

JOKK! Ehk siis lühidalt öeldes, kuigi me eelnevalt ei suutnud, siis nüüd lõpuks saime õigesti ära panna (siis kui rahvas juba kisama hakkas).


Isegi minister võttis vaevaks asja kommenteerida, vahendades ühte teist Delfi uudist:

"Minu jaoks oli väga selge ohumärk, et meil on organisatsioon, mis jagab aastas 120 miljonit eurot laiali. Selles olukorras võivad läbi minna otsused, mis on selgelt vigased ja millel puuduvad kontrollmehhanismid. Kui tagantjärgi ei saa üle vaadata, kuidas ja mida otsustati, siis peaks juhatus endale otsa vaatama."

Kogu selle loo võtab kokku suurepärane ERR-i intervjuu EAS-i juhiga. Lisaks oskusele vastata kas-küsimustele kaheksal erineval moel demonstreerib juht oma sihikindlust mitte vastu võtta otsuseid. Nimelt väidab ta, et minevikus poleks tohtinud teha tulevikku suunatud otsuseid. Sellest ma võiks järeldada, et juht ei plaani mitte midagi oma ametiaja jooksul otsustada.
Iga täna tehtud otsus mõjutab paraku tulevikku.