kolmapäev, 7. detsember 2016

Eesti Energia auditi naljakad järeldused

Täna vahendas ERR riigikontrolöri Alar Karise järeldusi:
 "Karise arvates on praegu veel vara öelda, kas Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide näol on tegemist olnud õnnestumise või ebaõnnestumisega, sest projektide plaane pole veel realiseeritud."

Seega kohe hakatakse projekte realiseerima ja saab öelda - kas need on õnnestunud või mitte? Vale. Tegelikult on hoopis nii:
 "Põlevkiviõli tootmise ja töötlemise projektide esialgseid plaane pole seni ellu viidud, sest põlevkiviõli hind, mis sõltub naftahinnast, on langenud ning Jordaania ja Utah’ põlevkivi töötlemine on osutunud plaanitust keerukamaks ja kallimaks."

Seega projekte pole võimalik hinnata, sest nad pole veel realiseeritud. Samas pole neid seni realiseeritud, sest põlevkiviõli (ja nafta) hind on langenud. Teiste sõnadega, audit ei julge välja öelda, et tänase hinna juures on tegemist ebaõnnestumisega?

Kui nafta (ja põlevkiviõli) hind tulevikus tõuseb, siis võib projekt veel õnnestuda. Siiski peaks investeeringute hindamisel lähtuma konservatiivsematest eeldustest - praegune olukord kestab edasi (hind on sama) või halveneb mõnevõrra (langus hinnas).

Audit toob välja ka selle, kuidas Eesti Energia on ebasoodsaks muutunud olukorras tegutsemist põhjendanud:
"Auditis analüüsitud projektidest on kõige kaugemale jõudnud Jordaaniasse elektrijaama rajamise projekt, mis on jõudnud ehituseelsesse etappi.
Selles projektis on Eesti Energia vähendanud osalust 65%-ni ning toimuvad läbirääkimised selle üle, et vähendada osalust 10%-ni.
Kuigi aastatel 2016–2019 on Eesti Energial plaanis Jordaania elektrijaama ehitusse investeerida mitukümmend miljonit eurot, katab osaluse müük Eesti Energia hinnangul enamiku investeeringust ning tagab projekti soovitud kapitalitootluse."

Oot-oot, mida on siin valesti. Selline esitus jätab mulje, et justkui suurema osa osaluse müümise järel jääb tootlus samaks ("soovitud kapitalitootlus"), aga see pole nii. Esialgu investeeriti suur summa (raportist saab välja lugeda, et omandati 76%-line osalus) ja oodati sellelt investeeringult kindlat tootlust (samast raportist selgub, et oodatav tulumäär oli 15%). Seejärel vähendati investeeringu mahtu (65%-ni) müües osalust ning edaspidi müüakse veelgi rohkem osalust (10%-ni).

Kui sul on 10% osalust, siis saad projekti õnnestumisel siiski ainult 10% kasumist. Kui suurt tulumäära oodatakse 10%-lise osaluse pealt, see on ärisaladus. Seega jääb õhku küsimus, kui suur on soovitud kapitalitootlus. Samuti ei tooda esialgses raportis välja, mis summa saadi osaluse müügist.

Toodud on küll arenduskulud (4,3 miljonit) ja kahjumisse kantud õliprojektiga seotud laenud (11 miljonit), kuid pole näiteks kirjutatud kui suur on maksimaalne lisakulu projektiga seotud garantiide käikuminemisel:
"Eesti Energia on teinud põhimõttelise otsuse garanteerida projekti lepingutest tulenevaid võimalikke trahvikohustusi, elektrijaama ehituse võimalikku lisakulu ning pangalaenu tagasimakseid oma osaluse ulatuses ehk [Ärisaladus] ulatuses. Kui garantiid peaksid käiku minema, siis [Ärisaladus] on maksimaalne võimalik lisakulu Eesti Energiale."

Seega võib oodata veel vähemalt ~5 miljoni suurust lisakulu ainuüksi Jordaania projekti raames?
Õnneks on Eesti Energial väga stabiilne tuluallikas, millega kõik need kulud katta ...



Nafta hinna (tõusust) sõltub maailmas nii mõnigi teine ariprojekt


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar